Tallinn SAR
  • AVALEHT
  • ENNETUS JA KOOLITUSED
    • Ennetustegevused
    • Meeskonnakoolitus
    • Olukorrast merehädas
  • KONTAKT
    • Kontakt
    • Tallinn SAR
  • TULE TOETAJAKS
Tallinn SAR
  • AVALEHT
  • ENNETUS JA KOOLITUSED
    • Ennetustegevused
    • Meeskonnakoolitus
    • Olukorrast merehädas
  • KONTAKT
    • Kontakt
    • Tallinn SAR
  • TULE TOETAJAKS

Merepääste ajaloost Eestis

Mereohutus, merepäästjale, SAR, Uudised

Merepääste ajaloost Eestis

16. märts 2017
By petskratt
0 Comment
1641 Views

Eesti merepääste ajalugu

19. sajandi keskpaigaks kannatas Venemaa laevaehitus ja meresõit juba pikemat aega majanduslikust ja tehnoloogilisest arengust tingitud mahajäämuse all. Palju vajalikke arenguideid tuli üle võtta Euroopast. Sinna hulka kuulus ka merepääste korraldamine. 1866. aastal alustas I järgu kapten Freigang päästetegevuse korraldamiseks na vodahh rahakorjamist ja kutsus toetusega ühinema ka meremehi. See ei viinud aga veel päästejaamade asutamiseni. Admiral Posjeti eestvedamisel ning teiste kõrgemate mereväelaste ja merekaubandusringkondade osavõtul koguneti 1870. aastal Peterburis ja moodustati asutav komitee, kes hakkas välja töötama päästeühingu põhikirja.

Ühingu nimeks sai Mereõnnetuste Puhul Abiandmise Ühing. 1872. aastal asutati ülevenemaalise päästeühingu raames Liivimaa komitee ja pool aastat hiljem ka Eestimaa komitee. Päästeühing tegutses tihedas koostöös ja osalistes alluvussuhteis merejõududega, kelle hoole all olid Venemaal tuletornid ja kogu hüdrograafiateenistus. Ruhnu päästejaam asutati esimeste hulgas 1874. aastal, valmis sai see Sjustaka neemel 1876. aasta lõpuks. Päästejaam kuulus koos Saaremaa päästejaamadega Liivimaa komitee tegevuspiirkonda, mille keskus eesotsas kubermangu pealinna bürgermeistriga asus Riias. Ruhnu jaam kuulus kogu oma tegevusperioodil Saaremaa asjaomaste ametnike järelevaatuse alla, kuid tegutses kohaliku tuletorni ülema otseses alluvuses.

Eesti Vabariigi loomisel võttis riik päästejaamad merejõudude juhataja ettekirjutuse põhjal 8. maist 1919 üle. 1. detsembril 1927. aastal andis Mereasjanduse Peavalitsus päästejaamad Eesti Punase Risti haldusesse. 1938. aastal oli Eestis 28 merepäästejaama, millest viis olid talvejaamad. Ruhnu merepäästejaam tegutses 1944. aastani, ruhnlaste lahkumiseni Rootsi.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis asutati Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste (EVMJP) 2010. a. aprillis ning praeguseks on liitunud 35 vabatahtlikku mere- ja järvepäästeüksust.

Tallinna Vabatahtlik Merepääste


Previous Story
Merepääste ajalugu
Next Story
Olukorrast merehädas

Related Articles

Tule toetajaks

Vabatahtlik merepääste on kogukondade liikmete eraalgatuslik ühistegevus, mis panustab kodukoha...

Meeskonnakoolitus

Soovid tõsta oma meeskonna vaimu ja motivatsiooni pakkudes neile midagi...

Teised jutud

  • Tule toetajaks Laupäev, 15, apr.
  • Meeskonnakoolitus Reede, 14, apr.
  • Tule merepäästjaks Neljapäev, 13, apr.
  • Tallinn SAR Teisipäev, 15, märts
  • Tänud meie toetajatele Neljapäev, 3, veebr.
  • Väikelaeva kategooriad ja nõuded varustusele Neljapäev, 19, märts
  • Ennetustegevused Teisipäev, 17, apr.
  • Turvaliselt merel Kolmapäev, 14, märts
  • Olukorrast merehädas Neljapäev, 8, juuni
  • Merepääste ajaloost Eestis Neljapäev, 16, märts
  • Merepääste ajalugu Kolmapäev, 15, märts
  • info@sartallin.ee
  • Merevalvekeskus: 61 91 224
Copyright 2023 Tallinn SAR
SearchPostsLogin
Laupäev, 15, apr.
Tule toetajaks
Reede, 14, apr.
Meeskonnakoolitus
Neljapäev, 13, apr.
Tule merepäästjaks
Teisipäev, 15, märts
Tallinn SAR
Neljapäev, 3, veebr.
Tänud meie toetajatele
Neljapäev, 19, märts
Väikelaeva kategooriad ja nõuded varustusele

Welcome back,