Tallinn SAR
  • AVALEHT
  • KÕIK JUTUD
  • ENNETUS JA KOOLITUSED
    • Ennetustegevused
    • Meeskonnakoolitus
    • Olukorrast merehädas
  • KONTAKT
    • Kontakt
    • Tallinn SAR
  • TULE TOETAJAKS
Tallinn SAR
  • AVALEHT
  • KÕIK JUTUD
  • ENNETUS JA KOOLITUSED
    • Ennetustegevused
    • Meeskonnakoolitus
    • Olukorrast merehädas
  • KONTAKT
    • Kontakt
    • Tallinn SAR
  • TULE TOETAJAKS

Merepääste ajaloost Eestis

Mereohutus, merepäästjale, SAR, Uudised

Merepääste ajaloost Eestis

4. märts 2020
By petskratt
0 Comment
1507 Views

Eesti merepääste ajalugu

19. sajandi keskpaigaks kannatas Venemaa laevaehitus ja meresõit juba pikemat aega majanduslikust ja tehnoloogilisest arengust tingitud mahajäämuse all. Palju vajalikke arenguideid tuli üle võtta Euroopast. Sinna hulka kuulus ka merepääste korraldamine. 1866. aastal alustas I järgu kapten Freigang päästetegevuse korraldamiseks na vodahh rahakorjamist ja kutsus toetusega ühinema ka meremehi. See ei viinud aga veel päästejaamade asutamiseni. Admiral Posjeti eestvedamisel ning teiste kõrgemate mereväelaste ja merekaubandusringkondade osavõtul koguneti 1870. aastal Peterburis ja moodustati asutav komitee, kes hakkas välja töötama päästeühingu põhikirja.

Ühingu nimeks sai Mereõnnetuste Puhul Abiandmise Ühing. 1872. aastal asutati ülevenemaalise päästeühingu raames Liivimaa komitee ja pool aastat hiljem ka Eestimaa komitee. Päästeühing tegutses tihedas koostöös ja osalistes alluvussuhteis merejõududega, kelle hoole all olid Venemaal tuletornid ja kogu hüdrograafiateenistus. Ruhnu päästejaam asutati esimeste hulgas 1874. aastal, valmis sai see Sjustaka neemel 1876. aasta lõpuks. Päästejaam kuulus koos Saaremaa päästejaamadega Liivimaa komitee tegevuspiirkonda, mille keskus eesotsas kubermangu pealinna bürgermeistriga asus Riias. Ruhnu jaam kuulus kogu oma tegevusperioodil Saaremaa asjaomaste ametnike järelevaatuse alla, kuid tegutses kohaliku tuletorni ülema otseses alluvuses.

Eesti Vabariigi loomisel võttis riik päästejaamad merejõudude juhataja ettekirjutuse põhjal 8. maist 1919 üle. 1. detsembril 1927. aastal andis Mereasjanduse Peavalitsus päästejaamad Eesti Punase Risti haldusesse. 1938. aastal oli Eestis 28 merepäästejaama, millest viis olid talvejaamad. Ruhnu merepäästejaam tegutses 1944. aastani, ruhnlaste lahkumiseni Rootsi.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis asutati Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste (EVMJP) 2010. a. aprillis ning praeguseks on liitunud 35 vabatahtlikku mere- ja järvepäästeüksust.

Tallinna Vabatahtlik Merepääste


Previous Story
Meeskonnakoolitus
Next Story
Väikelaeva kategooriad ja nõuded varustusele

Related Articles

Väikelaeva kategooriad ja nõuded varustusele

Konstruktsioonist lähtuvalt jaotatakse väikelaevad käesolevas määruses järgmistesse kategooriatesse: A-kategooria (ookean)...

Meeskonnakoolitus

Soovid tõsta oma meeskonna vaimu ja motivatsiooni pakkudes neile midagi...

Teised jutud

  • Väikelaeva kategooriad ja nõuded varustusele Neljapäev, 19, märts
  • Merepääste ajaloost Eestis Kolmapäev, 4, märts
  • Meeskonnakoolitus Teisipäev, 3, märts
  • Tallinn SAR Teisipäev, 17, apr.
  • Tegevusraadius Teisipäev, 17, apr.
  • Vabatahtlik merepääste Teisipäev, 17, apr.
  • Ennetustegevused Teisipäev, 17, apr.
  • Turvaliselt merel Kolmapäev, 14, märts
  • Tallinna Vanasadam Laupäev, 10, veebr.
  • Tänud meie toetajatele Esmaspäev, 3, juuli
  • Tule toetajaks Esmaspäev, 3, juuli
  • Tule merepäästjaks Esmaspäev, 3, juuli
  • Olukorrast merehädas Neljapäev, 8, juuni
  • Merepääste ajalugu Kolmapäev, 15, märts
  • info@sartallin.ee
  • Merevalvekeskus: 61 91 224
Copyright 2020 Tallinn SAR.
SearchPostsLogin
Neljapäev, 19, märts
Väikelaeva kategooriad ja nõuded varustusele
Kolmapäev, 4, märts
Merepääste ajaloost Eestis
Teisipäev, 3, märts
Meeskonnakoolitus
Teisipäev, 17, apr.
Tallinn SAR
Teisipäev, 17, apr.
Tegevusraadius
Teisipäev, 17, apr.
Vabatahtlik merepääste

Welcome back,